Retroesteetika tähendab varasemate kümnendite visuaalsete võtete kasutamist tänapäevases kujunduses. Näiteks võib uus mäng esitada vilkuvaid neoonkirju, pikslipõhiseid sümboleid ja arkaadimasinat meenutavat mänguvälja, kuigi selle kujundus on loodud nüüdisaegse digitaalse keskkonna jaoks.
Sellised võtted aitavad mängul eristuda teiste toodete seas ning annavad kujundusele äratuntava lähtekoha. Eesti mänguvalikuid tutvustavate eesti kasiinod lehtede kõrval tasub tähele panna, kuidas üksikute mängude värvid, kirjatüübid ja sümbolid kujundavad nende visuaalset iseloomu. Retro ei tähenda siin tingimata vana kujunduse kopeerimist, vaid minevikust tuttavate elementide kohandamist tänapäevaseks tervikuks.
Mälupiltidest kujunduskeeleni
Retroesteetika pakub kujundajale ühise visuaalse sõnavara, mille tähendust paljud mängijad tunnevad juba varasemast meediast. Arkaadmängude pikslid, vanade mängusaalide valgusreklaamid, klassikaliste koomiksite piirjooned või varajaste koduarvutite värvipaletid võivad anda mängule kindla ajastu hõngu. See mõju tekib sageli mitme detaili koosmõjus, mitte ühe sümboli põhjal.
Uue mängu puhul on oluline, et ajastut meenutavad elemendid töötaksid koos kaasaegse ekraanipaigutuse ja animatsiooniga. Pikslikiri võib näiteks olla osa pealkirjast, samal ajal kui mänguvälja sümbolid on selged ja eri suurusega ekraanidel loetavad. Nii saab visuaalne viide minevikule toetada mängu identiteeti, ilma et kõik kujunduse osad peaksid jäljendama mõnd varasemat tehnilist piiratust.
Animatsioon, tegelased ja ajastu tunnetus
Retroilme võib kujuneda ka liikumise ja tegelaskujude kaudu. Lihtsustatud jooned, korduvad liikumistsüklid või koomiksilikud ilmed võivad meenutada varasemat animatsiooni, kuid need kujundatakse konkreetse mängu jaoks. Eesti animatsiooni käsitlevas Postimees intervjuus räägivad „Vanamehe“ autorid sarja kujunemisest, koostööst ja animatsioonitehnikast. See pakub ühe näite sellest, kuidas tegelaskuju, tehnika ja levik võivad kuuluda sama loomingulise käsitluse juurde.
Kasiinomängudes võivad tegelased või dekoratiivsed kujundid siduda eri ekraanid üheks tervikuks. Näiteks korduv värvipalett, kindla joonega illustratsioonid ja sarnane liikumiskiirus aitavad hoida kujunduslaadi äratuntavana. Retrolahendus võib olla mängu keskne teema või piirduda mõne detailiga, näiteks tausta, sümbolite või helipildi kujundamisega.
Visuaalne eristumine digitaalses keskkonnas
Mängu esmamulje kujuneb sageli pildi põhjal. Kui eri mängude ekraanid kasutavad sarnaseid paigutusi, aitavad ajastut meenutavad värvid ja kujundid luua selgema visuaalse profiili. See on disainivalik, mis annab mängule äratuntava iseloomu ja aitab sellel teiste pakkumiste seast esile tulla.
Retroesteetika võib eristada mängu ka žanri või meeleolu järgi. Värvikas arkaadilik lahendus jätab teistsuguse mulje kui vaoshoitud kujundus, mis meenutab vanu trükiseid või lauamänge. Samuti võivad mängu teema ja kasutatud ajaloolised viited suunata valikuid kirjatüübi, raamistikuga dekoratsioonide ning sümbolite puhul. Need detailid moodustavad ühe osa mängu visuaalsest keelest.
Kultuuriline taust ja tänapäevane töötlus
Minevikule viitav kujundus seostub laiemalt visuaalkultuuri ja selle dokumenteerimisega. Statistikaamet annab ülevaate Eesti filmi- ja kinovaldkonnast ning viitab filmistatistika andmetele, nimetades filmitootmise liikidena muu hulgas mängu-, dokumentaal- ja reklaamfilme. Selline valdkondlik jaotus aitab paigutada animatsiooni ja ekraanipõhised kujundusvõtted laiema audiovisuaalse kultuuri konteksti.
Ka kunstimuuseumide kogud ja ajalugu näitavad, kuidas visuaalsed vormid kuuluvad oma ajastu kultuuripilti. Eesti Kunstimuuseum kirjeldab asutuse algust 1919. aastal Tallinna Eesti Muuseumi nime all ning selle varast tegevust Kadrioru lossis. Mängude retrokujundus lähtub samuti olemasolevatest visuaalsetest päranditest, kuid ühendab need uue toote eesmärkide ja digitaalse esitusega.
Retroesteetika eristab uusi kasiinomänge ajastut meenutavate värvide, kirjatüüpide, animatsiooni ja sümbolite kaudu. Selle kasutamine on tänapäevane kujundusvõte, mille tulemus sõltub sellest, kuidas ajaloolised viited sobituvad mängu tervikuga.